Kadedusest Kasvab Kauneim Aed

Väikeses aias elas kord kurb lilleõis nimega Kaarel. Ta oli väike sinilill, kes vaatas iga päev kadedusega teisi aia lilli. Eriti kadestaski ta suurt punast roosi, kes kasvas tema kõrval.

"Miks mina ei saa olla nii suur ja uhke nagu sina?" küsis Kaarel roosilt. "Sul on nii kaunid õielehed ja kõik imetlevad sind!"

"Ja miks mul pole nii kaunist lõhna nagu lavendlil?" ohkas ta järgmisel päeval. "Või nii eredaid värve nagu päevalillel?"

Kadedus näris Kaarlit seestpoolt nagu väike uss. Ta tundis end üha õnnetumana ja unustas märgata enda ilusaid siniseid õielehti ja graatsilist vart.

Ühel õhtul märkas vana tark aednik Kaarli muret.

"Tead, väike sinilill," ütles aednik, "kadedus on nagu väetis. Kui sa selle maha matad, võib sellest kasvada midagi ilusat. Aga kui sa lased sel enda ümber vohada, võtab see sinult kogu jõu."

"Kuidas ma saan kadedusest midagi ilusat kasvatada?" imestas Kaarel.

"Vaata," seletas aednik. "Kui sa näed midagi, mida tahaksid ka endale, siis ära ole kade - õpi sellest! Küsi endalt: mida ma saan teha, et ka ise paremaks muutuda?"

Kaarel hakkas järele mõtlema. Ta vaatas uuesti roosi poole, aga seekord teisiti. "Kuidas sa nii sirgeks kasvad?" küsis ta roosilt. "Ma sirutun iga päev natuke rohkem päikese poole," vastas roos lahkelt.

Lavendlilt õppis ta, kuidas oma juured sügavamale mulda ajada, et tugevamaks saada. Päevalillelt sai ta teada, kuidas päikesevalgust paremini kasutada.

Iga päevaga muutus Kaarel tugevamaks ja kaunimaks. Ta ei püüdnud enam olla teiste moodi, vaid õppis teistelt, kuidas ise paremaks saada.

"Vaata!" hüüdis ühel hommikul liblikas. "Kaarel on kõige sinisem ja graatsilisem sinilill, keda ma kunagi näinud olen!"

Ja tõesti - Kaarel oli kasvanud eriliseks ja ilusaks, just talle omasel moel. Ta oli õppinud, et kadedus võib olla nagu väike seeme, millest kasvab midagi head, kui sa seda õigesti kasutad.

Õpetussõnad:

1. Kadedus võib olla kasulik õpetaja, kui oskad sellest õppida
2. Ära püüa olla teiste moodi - leia oma tugevused
3. Küsi endalt: "Mida ma saan teha, et ise paremaks saada?"
4. Õpi nendelt, keda imetled
5. Igaüks on omamoodi eriline

Nüüd, kui Kaarel nägi mõnd eriti ilusat lille, ei tundnud ta enam kadedust, vaid mõtles: "Mida põnevat ma temalt õppida saan?"

 

Väike Hiir, Kes Nägi Võimalusi

Vanas majas elas väike hiiretüdruk nimega Piip. Teised hiired kutsusid teda Võimaluste Otsijaks, sest tema jaoks polnud olemas probleeme - ainult põnevaid väljakutseid.

Kui teised hiired kaebasid: "Oh ei, see juustutükk on liiga suur, me ei jõua seda urgu vedada!", siis Piip hüüdis rõõmsalt: "Suurepärane! Nüüd saame kõik koos tööd teha ja õppida meeskonnatööd!"

Kui kassipoeg Murri kolis majja elama ja teised hiired olid hirmul, nägi Piip selles hoopis võimalust. "Nüüd saame õppida veel osavamalt liikuma ja targemalt peidupaiku leidma!" ütles ta ja hakkas kohe treeningplaani tegema.

Ühel päeval juhtus midagi eriti keerulist. Suur vihmasadu ujutas üle hiirte põhilise toidulao.

"Kõik on läbi!" nutsid teised hiired. "Nüüd pole meil midagi süüa!"

Aga Piip vaatas üleujutatud kohta hoopis põnevil silmadega. "Vaadake! Vesi tõi meile parve!" hüüdis ta ja hüppas lehetükile, mis vee peal ujus. "Me saame nüüd avastada uusi kohti majas ja leida uusi toiduvarusid!"

Ja tõepoolest:

• Piip avastas oma parvereisil köögikapi, kus oli palju kuivi küpsiseid
• Ta leidis unustatud kommikarbi elutoa kapi tagant
• Ning ühe vana võileiva, mis oli radiaatori taha kukkunud

Peagi oli hiirtel rohkem toitu kui kunagi varem!

Kui talvel läks maja väga külmaks, sest küte läks katki, kaebasid teised hiired: "Me külmume siin ära!"

Piip aga hüüdis: "Fantastiline! Nüüd saame ehitada endale sooja pesa!" Ta õpetas teistele, kuidas:

• Koguda vanu ajalehti ja riideribakesi
• Teha neist pehme ja soe vooder
• Magada kõik koos, et oleks soojem
• Teha igapäevaseid soojendusharjutusi

Varsti oli hiirtel nii mõnus ja soe, et nad ei tahtnudki enam kevade tulekut!

Kui majja kolis uus pere ja tegi suure koristuse, leidsid teised hiired, et kõik nende vanad käiguteed on kinni pandud.

"Katastoof!" karjusid nad. "Kuidas me nüüd liigume?"

"Vau!" kilkas Piip põnevusega. "Me saame luua täiesti uue hiirte metrooliini!" Ja ta hakkas kohe planeerima:

• Uusi tunneleid põnevates kohtades
• Salajasi läbikäike seinte sees
• Kiirteid köögi ja magamistoa vahel
• Hädaväljapääse igaks juhuks

Varsti oli hiirtel parem liikumissüsteem kui kunagi varem!

Piip õpetas teistele hiirtele kolm tähtsat tarkust:

1. Igas probleemis peitus võimalus - tuli vaid osata seda märgata
2. Kõige parem viis hirmu võita oli sellega midagi ette võtta
3. Kui miski ei läinud plaanipäraselt, tähendas see lihtsalt, et oli aeg teha uus plaan

Õpetussõnad:

1. Suhtu raskustesse kui põnevatesse väljakutsetesse
2. Leia igas olukorras midagi head
3. Tegutsemine on parem kui muretsemine
4. Koos on kergem lahendusi leida
5. Muutused toovad uusi võimalusi

Ja nii sai väikesest Piibist kõigi hiirte lemmik õpetaja. Ta näitas neile, et õnn ei sõltu mitte sellest, mis sinuga juhtub, vaid sellest, kuidas sa sellesse suhtud.

"Elu on täis võimalusi," ütles Piip alati. "Sa pead lihtsalt avama oma silmad ja südame, et neid näha!"

 

Unistav Laiskloom Leo

Kõrgel džunglis, pehmel oksal, elas väike laisklooma poiss nimega Leo. Ta oli maailma kõige unistavam laiskloom. Terved päevad rippus ta oksal ja vaatas pilvi, unistades suurtest asjadest.

"Ühel päeval saan ma maailma kiireimaks laiskloomaks," unistas Leo. "Homme hakkan ma õppima lendamist," mõtles ta järgmisel päeval. "Varsti saan ma kõige kuulsamaks lauljaks," uneles ta ülejärgmisel päeval.

Aga Leo ei teinud kunagi midagi oma unistuste täitmiseks. Ta lihtsalt rippus oma oksal ja ootas, et unistused ise tema juurde tuleksid.

"Küll nad ükskord tulevad," haigutas ta, kui ema teda õppima kutsus. "Las nad veel natuke ootavad," venitas ta, kui isa teda harjutama kutsus. "Homme hakkan kindlasti pihta," pomises ta uniselt, kui õde teda mängima kutsus.

Ühel päeval nägi Leo enda kohal väikest kolibrit, kes oskas lennata nii ette- kui ka tahapoole ja isegi paigal püsida.

"Vau!" ütles Leo. "Ma tahan ka nii lennata! Kuidas sa seda õppisid?"

Kolibri naeris heledalt. "Ma harjutasin! Iga päev, päikesetõusust loojanguni. Algul kukkusin palju, aga ma ei andnud alla."

"Aga... aga..." kogeles Leo, "kas sa ei võiks mulle lihtsalt näidata, kuidas see käib? Ma vaatan ja siis oskan kindlasti kohe!"

"Nii see ei käi," raputas kolibri pead. "Unistused ei tule ise sinu juurde. Sina pead minema nende juurde!"

Leo ei saanud sellest hästi aru. Ta nägi, kuidas teised loomad oma unistusi täitsid:

• Ahvipoiss Marco harjutas iga päev puult puule hüppamist, kuni sai džungli parimaks hüppajaks
• Papagoi Pedro kordas iga päev uusi sõnu, kuni oskas rääkida viies keeles
• Isegi väike tigu Timo liikus iga päev natuke edasi, kuni jõudis džungli kõrgeimale puule

Aga Leo ainult unustas ja ootas.

Kuni ühel päeval toimus midagi erilist. Leo nägi, kuidas väike sipelgas vedas endast palju suuremat lehte.

"Miks sa nii rasket lehte vedada üritad?" küsis Leo uniselt.

"Sest ma tahan ehitada maailma parimat sipelgapesa!" vastas sipelgas. "Iga leht viib mind lähemale mu unistusele. Sa võiksid ka proovida - üks väike samm korraga."

See pani Leo mõtlema. Ta vaatas alla oma oksalt ja nägi, kui palju põnevat allpool toimus. Kõik loomad liikusid, õppisid, proovisid ja vahel ka kukkusid, aga nad ei andnud alla.

"Võib-olla," mõtles Leo, "võib-olla mu unistused ei tulegi minu juurde sellepärast, et ma pean ise nende poole liikuma?"

Järgmisel hommikul tegi Leo midagi täiesti erinevat. Selle asemel, et ainult unistada kiireks saamist, proovis ta liikuda natuke kiiremini kui tavaliselt. See oli raske ja väsitas teda, aga ta tundis end... hästi!

Iga päev proovis ta midagi uut:

• Esmaspäeval harjutas ta natuke kiiremini liikumist
• Teisipäeval õppis uue laulu esimese rea
• Kolmapäeval ronis terve oksa võrra kõrgemale
• Neljapäeval aitas teistel loomadel vilju korjata
• Reedel õppis uue tantsusammu

Need olid väikesed sammud, aga Leo avastas midagi imelist - iga väike samm muutis tema unistused natuke pärisemaks.

Õpetussõnad:

1. Unistused ei tule ise sinu juurde - sina pead nende poole liikuma
2. Väikesed sammud viivad suurte eesmärkideni
3. Parem teha natuke kui unistada paljust
4. Ära oota homset - alusta täna
5. Ka kõige pikem teekond algab esimesest sammust

Nüüd, kui keegi küsib Leolt tema unistustest, ei ütle ta enam "ühel päeval", vaid "ma teen selle nimel tööd - iga päev natuke!"

 

Liisi Väike Ettevõte

Üheksa-aastane Liisi istus oma õues ja vaatas kurvalt uut jalgrattapoodi. Seal akna taga oli nii ilus roosa ratas, täpselt selline, nagu ta endale oli soovinud.

"Ega seda ratast niisama ei saa," ütles ema, kui nägi Liisi igatsevat pilku. "Aga sa võid selle ise välja teenida."

"Mina? Aga ma olen ju alles laps!" imestas Liisi.

Ema naeratas. "Ka lapsed võivad raha teenida, kui nad on nutikad ja töökad. Mõtle, mida sa oskad hästi teha?"

Liisi hakkas mõtlema. Ta oli hea joonistaja, armastas loomi ja aias meeldis talle ka toimetada. Ja siis tuli tal idee!

"Ma võiksin teha ilusaid kaarte!" hüüdis ta. "Sünnipäevakaarte ja jõulukaarte ja..."

Nii algaski Liisi väike ettevõte. Aga see oli alles algus. Varsti avastas ta veel viise, kuidas raha teenida:

1. Kaartide tegemine:

• Joonistas ilusaid kaarte
• Õppis emalt, kuidas neid kaunistada
• Müüs neid naabritele ja sugulastele

2. Lemmikloomade aitamine:

• Käis naabrite koertega jalutamas
• Hoolitses kasside eest, kui pered reisil olid
• Puhastas akvaariumeid

3. Aiatööd:

• Aitas naabritel lilli kasta
• Korjas sügisel lehti
• Istutas kevadel lilli

4. Vanematele abiks:

• Pesi isa autot (ja hiljem ka naabrite omasid)
• Aitas emal küpsetisi teha müügiks
• Sorteeris vanapaberit taaskasutusse

Iga teenitud euro läks Liisi spetsiaalsesse säästupõrsasse nimega Unistus. Ta õppis palju:

• Oma tööd tuli teha korralikult
• Klientidega pidi olema viisakas
• Lubadused tuli täita
• Raha tuli targalt planeerida

Vahel läks ka midagi viltu:

• Kord läks kaart värvipliiatsiga koledaks
• Üks kass ei tahtnud temaga sõbraks saada
• Mõnikord oli ta liiga väsinud, et lubatud töö ära teha

Aga Liisi õppis oma vigadest:

• Ta hakkas kaarte enne joonistamist pliiatsiga kavandama
• Õppis loomadega rahulikult ümber käima
• Võttis vähem kohustusi, et kõik ilusti tehtud saaks

Kõige tähtsam oli see, et Liisi sai aru - raha teenimine pole ainult täiskasvanute asi. Ka lapsed võivad olla ettevõtlikud, kui nad:

• On töökad ja ausad
• Teevad asju, mida nad hästi oskavad
• Õpivad oma vigadest
• Ei anna alla, kui midagi kohe välja ei tule

Kolme kuu pärast seisis Liisi jalgrattatöökojas ja luges kokku oma säästud. Seal oli täpselt nii palju, kui roosale rattale hinnasildil kirjas!

"Ma olen sinu üle nii uhke," ütles ema. "Sa ei õppinud mitte ainult raha teenima, vaid ka vastutust võtma ja oma unistuste nimel pingutama."

Õpetussõnad:

1. Igaüks saab raha teenida, kui on valmis pingutama
2. Alusta väikestest asjadest ja kasva sealt edasi
3. Õpi oma vigadest ja ära anna alla
4. Ole alati aus ja korralik oma töös
5. Säästes ja pingutades jõuad oma unistusteni

Ja kui keegi küsis Liisilt tema uue ratta kohta, vastas ta uhkelt: "Ma teenisin selle ise!" See polnud ainult ratas - see oli tema esimene suur õppetund ettevõtluses.

 

Tark Orav ja Kolm peidukohta

Elas kord metsas kaks oravat - Oskar ja Otto. Nad olid vennad, aga väga erinevad. Oskar oli ettevaatlik ja mõtles alati kaks korda järele. Otto tahtis aga kiiresti suure tagavara saada.

Sügis oli käes ja oravad kogusid talveks pähkleid. Metsas oli kolm kohta, kuhu pähkleid varuda:

• Vana tamme õõnsus - kuiv ja kindel koht, kuigi sinna mahtus vähem pähkleid
• Suur kivi all olev urg - seal oli palju ruumi, aga vahel käisid seal ka teised loomad
• Kuuse all olev pehme samblaga kaetud pesa - mugav ja hästi peidetud

"Vaata," ütles Otto põnevusega, "see suur urg kivi all on parim! Seal on nii palju ruumi - saame kõik oma pähklid sinna panna ja koguda palju rohkem kui teised oravad!"

Aga Oskar raputas pead. "Parem jagame oma varud kolme koha vahel," ütles ta. "Nii on kindlam. Kui ühes kohas midagi juhtub, on meil teised varud alles."

"Sa oled lihtsalt arg!" naeris Otto. "Mõtle kui palju pähkleid me saame koguda, kui kasutame kogu seda suurt urgu!"

Nii tegidki vennad erinevalt. Otto kandis kõik oma korjatud pähklid kivi alla suurde urgu. Oskar aga jagas oma pähklid kolme kohta - osa tamme õõnde, osa urgu ja osa kuuse alla pesasse.

Algul läks kõik hästi. Otto kogus tõesti palju pähkleid - tema varud olid suuremad kui ühelgi teisel oraval. Ta kiitles teistele: "Näete, kui tark ma olin!"

Aga siis tuli sügisene suurvesi. Vihm sadas päevade kaupa ja vesi voolas mööda kallakut alla just sinna urgu, kus olid Otto pähklid. Paljud pähklid läksid märjaks ja hakkasid hallitama. Kui saabus külm, külmusid märjad pähklid jääks.

"Kõik mu talvevarud on rikutud!" oli Otto meeleheitel. "Mida ma nüüd teen?"

Oskar oli aga rahul. Kuigi urg sai vett täis, olid tal alles pähklid tamme õõnes ja kuuse all pesas. Ta jagas neid hea meelega vennaga.

"Näed, Otto," seletas Oskar, "sellepärast ei tohi kunagi kõiki oma varusid ühte kohta panna. Kui midagi juhtub, kaotad kõik."

Vana tark öökull, kes oli kõike pealt näinud, lisas: "Targad oravad teavad kolme tõde:

1. Jaga oma varud erinevate kohtade vahel
2. Ära usu, et suurem on alati parem
3. Vahel on parem vähem, aga kindlamalt hoitud varusid"

Õpetussõnad:

1. Ära pane kõiki oma ressursse ühte kohta
2. Väiksem, aga kindel tagavara on parem kui suur risk
3. Ole ettevaatlik, kui miski tundub "liiga hea et tõsi olla"
4. Jagatud risk on väiksem risk
5. Ahnuse tagajärjel võid kaotada kõik

Sellest ajast peale oli Otto sama tark kui tema vend. Ta teadis nüüd, et tõeline rikkus ei tule mitte ühest suurest võimalusest, vaid targast planeerimisest ja riskide hajutamisest.

 

Ajaraha ehk Kuidas Väike Sent Avastas Kõige Kallima Varanduse

Meie väike sõber Penny, kes oli nüüd juba palju targem sent, elas koos teiste müntidega suures rahakotis. Ta oli õppinud, kui tähtis on säästa ja targalt oma väärtust kasvatada. Aga ühel päeval juhtus midagi, mis pani teda hoopis teistmoodi mõtlema.

Rahakotti tuli elama vana, kulunud kaheeurone münt nimega Tark. Ta oli reisinud läbi paljude rahakottide ja näinud palju erinevaid inimesi.

"Tead, väike Penny," ütles Tark ühel õhtul, "ma olen näinud inimesi, kellel on palju raha, aga vähe õnne, ja inimesi, kellel on vähe raha, aga palju rõõmu. Tead, mis vahe neil on?"

Penny raputas pead.

"Vahe on selles, mida nad oma rahaga teevad," seletas Tark. "Targad inimesed ei osta lihtsalt asju. Nad ostavad aega."

"Kuidas saab aega osta?" imestas Penny.

Just siis tuli koju nende rahakoti omanik Mari koos oma isaga. Mari oli just saanud oma esimese pangakaardi ja palju häid nõuandeid.

"Vaata, kullake," seletas isa. "Raha on nagu võlukepp. Sa võid sellega osta mänguasju, mis teevad sind hetkeks õnnelikuks. Või sa võid selle targalt tööle panna, et sul oleks tulevikus rohkem aega teha seda, mida sa armastad."

"Aga kuidas?" küsis Mari, just nagu Penny oli küsinud Targalt.

"Näiteks," seletas isa, "kui sa säästad ja investeerid targalt, võid sa ühel päeval ise otsustada, millal töötad ja millal puhkad. Sul on vabadus veeta rohkem aega oma pere ja sõpradega, õppida uusi asju või reisida."

Penny kuulas tähelepanelikult.

"Näed," sosistas Tark, "raha tõeline võlu pole mitte selles, mida sa sellega osta saad, vaid vabaduses, mida ta sulle annab."

Järgmistel päevadel nägi Penny, kuidas Mari hakkas isa õpetust järgima:

• Ta pani osa taskurahast hoiusele
• Ta küsis alati endalt enne ostmist: "Kas see teeb mind päriselt õnnelikuks?"
• Ta õppis investeerimise kohta
• Kõige tähtsam - ta veetis palju aega perega, sest mõistis, et see on kõige kallim vara

Ühel õhtul, kui Mari oma säästupõrsast raha luges, õppis Penny kõige tähtsama õppetunni.

"Tead, Penny," ütles Tark, "meid, münte, on maailmas palju. Aga igal inimesel on ainult teatud hulk päevi. Sellepärast ongi tähtis õpetada inimestele, et nad ei vahetaks oma kallist aega lihtsalt asjade vastu."

"Aga kuidas meie saame aidata?" küsis Penny.

"Meie töö on aidata inimestel osta vabadust," vastas Tark. "Kui nad meid targalt kasutavad - säästes, investeerides ja tehes häid valikuid - saavad nad ühel päeval ise oma aja peremeesteks."

Õpetussõnad:

1. Kõige kallim vara on aeg - seda ei saa juurde osta, aga saab targemalt kasutada
2. Raha tõeline väärtus pole asjades, vaid vabaduses, mida ta annab
3. Säästa ja investeeri targalt, et tulevikus oleks sul rohkem valikuid
4. Ära vaheta oma kallist aega asjade vastu, mis ei tee sind päriselt õnnelikuks
5. Kõige rikkamad pole need, kellel on palju asju, vaid need, kes saavad ise otsustada, kuidas oma aega kasutada

Sellest päevast alates vaatas Penny teisiti nii ennast kui ka maailma. Ta mõistis, et tema väike väärtus polnudki nii väike - ta oli osa millestki palju suuremast. Ta aitas inimestel koguda mitte lihtsalt raha, vaid vabadust ja aega - kõige kallimaid varandusi maailmas.

Ja iga kord, kui keegi küsis, miks on tähtis raha säästa ja targalt kasutada, vastas Penny uhkelt: "Sest aeg on kallim kui kuld, ja tarkus väärtuslikum kui hõbe."

 

Tarkade Oravate Pähklipank

Suures-suures metsas elas väike orav nimega Oskar. Ta oli väga töösügis orav, kes korjas iga päev pähkleid. Aga erinevalt teistest oravastest, kes kõik oma pähklid kohe ära sõid või lihtsalt oma puuõõnde peitsid, oli Oskaril hoopis targem plaan.

"Miks sa kõiki pähkleid kohe ära ei söö?" küsis tema sõber jänes Juss ühel päeval.

"Sest ma investeerin need," vastas Oskar targalt.

"Mida sa teed?" ei saanud Juss aru.

"Tule kaasa, ma näitan sulle!" kutsus Oskar ja viis Jussi metsa teise serva, kus kasvas palju noori pähklipuid.

"Vaata," seletas Oskar. "Kui ma leian eriti hea pähkli, siis ma ei söö seda ära ega peida puuõõnde. Ma hoopis istutan selle maha. Ja tead, mis siis juhtub?"

"Mis?" küsis Juss uudishimulikult.

"Sellest kasvab uus pähklipuu! Ja kui puu suureks saab, annab see mulle igal aastal palju-palju uusi pähkleid. See ongi investeerimine - kui annad millegi hea käest täna, saad tulevikus veel rohkem head tagasi."

Juss oli väga üllatunud. "Aga see võtab ju kaua aega!"

"Just!" noogutas Oskar. "Sellepärast ma alustasingi juba noorelt. Vaata neid puid - mõned on veel väikesed võrsed, aga mõned annavad juba pähkleid. Ma istutasin need kõik ise!"

Peagi levis jutt Oskari tarkusest üle kogu metsa. Teised loomad tulid tema juurde nõu küsima.

"Ka mina tahan investeerida!" ütles siil Samuel. "Aga mul pole pähkleid."

"Pole hullu," julgustas Oskar. "Sul on seemneid, mida sa tavaliselt sööd. Võid neid investeerida - istuta mõned maha ja varsti kasvavad neist uued taimed uute seemnetega!"

Isegi karu Brutus tuli Oskari juurde: "Ma kogun mett, aga see saab alati otsa."

"Miks mitte istutada lilli?" soovitas Oskar. "Siis on mesilastel rohkem kohti, kust mett koguda, ja sinul on tulevikus rohkem mett!"

Varsti oli kogu mets täis tarku investeerijaid:

• Oravad istutasid pähklipuid
• Siilid kasvatasid marjapõõsaid
• Karud külvasid lilleniite mesilastele
• Jänesed istutasid porgandeid ja kapsaid

Nad kõik õppisid tähtsad õppetunnid:

1. Hea investeering vajab kannatlikkust - puud ei kasva üleöö
2. Mitmekesisus on tähtis - ära pane kõiki pähkleid ühte puuõõnde
3. Õpi targematelt - Oskar õppis vanadelt oravatelt parimad istutamiskohad
4. Jaga oma õnnestumisi teistega - koos on kõigil parem
5. Mõtle tulevikule - täna istutatud puu toidab sind homme

Aastate pärast oli mets muutunud palju rikkamaks. Kõikjal kasvasid viljapuud ja marjapõõsad, õitsesid lilled ja sumisesid mesilased. Kõigil loomadel oli rohkem toitu kui kunagi varem.

"Näed," ütles Oskar Jussile, kui nad ühel sügispäeval koos pähkleid korjasid, "see ongi investeerimise võlu - kui annad midagi head maailmale, tuleb see sulle mitmekordselt tagasi. Ja mis kõige parem - sellest saavad rõõmu tunda kõik!"

Tarkuseterad investeerimiseks:

1. Alusta vara ja ole kannatlik
2. Ära söö kõiki pähkleid korraga ära
3. Õpi enne, kui investeerid
4. Jaota oma investeeringud erinevate asjade vahel
5. Ära kunagi investeeri rohkem kui võid kaotada
6. Hea investeering teeb head ka teistele

Nüüd, iga kord kui Oskar nägi mõnd noort oravat pähklit söömas, küsis ta: "Kas sa oled mõelnud, et võiksid selle hoopis investeerida?"