Tantsiv Teekann

Köögis oli alati palju tegemist. Eriti õhtuti, kui Anni ema tegi süüa ning hiljem nõud puhtaks pesi. Kuid kõik köögiriistad teadsid üht saladust - öösel, kui kõik magasid, muutus köök hoopis teistsuguseks kohaks.

Vana teekann Albert oli kõige vanem köögiriist. Ta oli elanud siin juba üle kümne aasta ja näinud palju teisi nõusid tulemas ja minemas. Albertil oli komme igal öösel korraldada kööginõudele tantsutunde.

"Nii, täna õpime valssi!" teatas Albert ühel öösel oma kõmiseva häälega. "Taldrikud, teie olete paarilised lusikate ja kahvlitega. Tassid, teie tantsige klaasidega."

Köögikappide uksed avanesid vaikselt ja kõik nõud libisesid ettevaatlikult välja. Taldrikud keerutasid lusikaid, tassid valsisid klaasidega ja isegi kulbid said endale paariliseks väikesed teelusikas.

Kuid noor kohvitass Piia oli õnnetu. Ta oli uus ja ei osanud veel hästi tantsida. "Ma kardan, et ma kukun ja lähen katki," sosistas ta Albertile.

"Ära muretse," julgustas Albert. "Ma õpetan sind. Tead, kui mina noor olin, purustati mu sang ära, aga vaata - ma tantsin ikka!" Albert võttis Piial käest kinni (või õigemini sangast) ja hakkas teda õpetama.

Ööd möödusid ja Piia õppis üha paremini tantsima. Ta leidis endale püsiva tantsukaaslase - sinise klaasi nimega Otto. Nad tantsisid igal öösel koos ja said headeks sõpradeks.

Ühel ööl juhtus aga midagi ootamatut. Anni käis öösel kööki vett joomas ja nägi, kuidas kõik nõud tantsisid. Ta hõõrus oma silmi ja vaatas uuesti. Jah, see polnud uni - teekann Albert juhatas orkestrit, mis koosnes kahvlitest ja lusikatest, samal ajal kui tassid ja taldrikud valsisid.

Anni seisis uksel ja ei teadnud, mida teha. Kõik nõud tardusid hetkeks, kartes, et nüüd on nende saladus välja tulnud. Kuid Anni naeratas.

"See on ju imeline!" hüüdis ta vaikselt. "Kas ma võin ka teiega tantsida?"

Albert vaatas teisi nõusid ja noogutas siis. "Muidugi võid! Aga see jääb meie saladuseks, eks?"

"Luban!" ütles Anni ja hakkas koos nõudega tantsima.

Sellest ajast peale käis Anni tihti öösel kööki tantsimas. Tema lemmikpartner oli vana teekann Albert, kes õpetas talle kõiki vanu tantse. Ja kui ema vahel küsis, miks Anni nii hästi tantsib, naeratas tüdruk salapäraselt ja ütles: "Mul on väga head õpetajad."

Õpetussõnad:

1. Head õpetajad võivad tulla ootamatutest kohtadest - ole avatud uutele kogemustele
2. Igaüks võib õppida midagi uut, kui on kannatlik ja proovib järjekindlalt
3. Vanad ja targad sõbrad on hindamatu väärtusega - nad aitavad noorematel kasvada ja areneda
4. Mõnikord on elus ilusaid saladusi, mida tasub hoida
5. Ka vigastused või puudused (nagu Alberti katki läinud sang) ei takista meid tegemast seda, mida armastame

Albert aga silmitses teda uhkelt ja mõtles, et pole paremat asja kui õpetada noortele tantsukunsti - olgu nad siis nõud või väikesed tüdrukud.